Ilmselt tead sinagi mida tähendab sellise inimese tähelepanu äratamine, kelle meel on hõivatud millegi muuga: kui sulle ei pöörata küllaldaselt tähelepanu või ei taheta pöörata. See võib valmistada pettumust ja meelehärmi. Seda laadi pettumus on kogu aeg meiega, sest harva oleme võimelised suunama kogu oma tähelepanu jagamatult millelegi või kellelegi. Enamusel meist on korraga meeles nii palju asju, et tähelepanu hajub kergesti. Hajevilolek on muutunud meie elu normaalseks koostisosaks, pidevaks teadvuse osaks. Meie meel on “hajutatud ja hajevil meie meele hajevilolekust” ja mõnikord nii kõrvalejuhitud meie esialgsetest eesmärkidest, et kaotame silmist enda jaoks kõige tähtsama ja väärtuslikuma. Vahel sarnaneb kogu meie elu niisuguse unenäoga, kus justkui kogu ümbruskonna salajased jõud takistavad meid tegemast midagi, mida me tõesti tahaksime teha. Sellega käib kaasas frustreeriv tunne, et seal ju oli midagi, mida me tahtsime teha, aga me ei ole võimelised meenutama, mis see oli.
Keskendumisvõime arendamine annab meile väga palju. Tähendumine sõltub mõistuse ja tunnete kooskõlast. Enamusel inimestest tegutsevad aga need kaks poolt teineteisest eraldi: mõtleme millestki, teadmata, mida tunneme, või läheme mõtlematult kaasa oma tunnetega. Sellises tasakaalustamata meeleseisundis ei tunneta me ennast täielikult ja seepärast ei õnnestu meil kuidagi keskenduda. Sageli paneme seda tasakaalutust tähele teiste inimeste juures. Vahel kasutame väljendeid nagu: “ta on endast väljas, ta ei ole täna vormis, vaata ette, mida sa talle ütled”, või veidi positiivsemalt: “olen kindel, et ta sulle meeldib, ta on alati see, kes ta on.” Kasutades väljendeid ‘endast väljas’ või ‘on see, kes ta on’, viitame tunnete ja mõistuse sisemisele tasakaalule. ‘Olla mina ise’ on keskendumise peaeesmärk.
Tähelelepanu keskendamine aitab meil end leida, avab meie olemuses midagi sügavamat ja tõelisemat. On tähtis mõista, et me ei saa sundida oma meelt keskenduma, vähemalt mitte kuigi kauaks ja mitte eriti edukalt. Kui sunnime oma meelt püsima ühes punktis, saame tagasilöögi oma tunnetelt, see sünnitab ärevust või tuimust. Tõeline meele kesk
Keskendumisvõimet mõjutavad paljud tegurid. On selge, et mõnedel inimestel on tähelepanu kergem koondada ja teistel on tähelepanu rohkem hajevil. Keskendumisvõime sõltub samuti situatsioonist ja ajast, ka erinevatel kellaaegadel võib see olla erinev, kõik see omab tähtsust. Ka tavaliselt rahulik ja külmavereline inimene võib kriisiolukorras kaotada pea. Väga innustunud ja motiveeritud inimene võib muutuda ahistunuks ja ärevaks, kui ta ei oska midagi teha. Kuid mingil määral on meil kõigil keskendumisvõimet. Edusammude tegemine nõuab keskendumise süvendamist ja tasakaalustamist, nii et me vähem sõltuksime ümbruskonnast.
Endale kindlustatud häirimatu rahu mõjutab suuresti võimet lõdvestuda ja süveneda, seepärast on asi seda väärt, et selle jaoks pingutusi teha. Keskendumispüüe teeb eriti tundlikuks häirivate tegurite suhtes. Kõrvalruumist kostev muusika või kõnekõmin võib tõeliselt ärritada. Kuid pole vaja olla pedantne — teatud valise kõrvaltegurid jäävad alati. Isegi metsaüksinduses ja vaikuses on kõiksuguseid hääli, kuhu meel võib kinnituda. Kõrvaldanud häirivad tegurid, mida on võimalik kõrvaldada, tuleb olla kannatlik. Lõdvestu ja luba kõigel olla nii nagu on.
Me harva teame päris täpselt, miks me teeme seda, mida me just teeme. Tavaliselt me vastame sellele küsimisele, et lihtsalt ‘meeldib’, mis näitab, kuivõrd oleme mõjutatud alateadlikest motiividest. Vaimne areng nõuab, et harutaksime need tundmatud sõlmed lahti. Vahel end uurides saame teadlikuks oma alateadlikest motiividest. Oma kogemusse süvenemisel avastame endas selliseid külgi, millest meil enne aimugi ei olnud, palju õilsamaid, aga ka palju pimedamaid, ärevusttekitavamaid külgi, kui esialgu oskasime arvata või kujutleda. Arenedes muutume me ‘suuremaks’, sulatades harmooniliselt endasse oma meele erinevad küljed.
Teadvustamise ja keskendumise võime kasvades hakkavad takistused samm-sammult meie teelt haituma, segadus asendub selgusega, teadmatus mõistmisega ja negatiivsed tunded positiivsetega. Nii muudab teraapia, meditatsioon ja teised vaimsele ärkamisele viivad abivahendid meie elu vähehaaval paremaks.
Isegi kui oled vaid korra proovinud hingamise teadvustamise meditatsiooni,oled kindlasti midagi teada saanud keskendumise olemuse kohta. Kui olid keskendunud kas või ühe sekundi murdosagi vältel, siis tundsid hetkekski teatud meeleselgust. Seepärast tead, mida tähendab olla selge, mida tähendab olla hajameelsuseta, ilma häirivate kujutluste ja mõteteta, mis tavaliselt järelejätmatult meelt täidavad. Keskendunud meel on õnnelik meel.
Edusammud ei pruugi alati väljenduda nii selgelt ja kohe. Sageli märkame vaid, et toimunud on määratlematu muutus - ‘midagi’ on muutunud. Selleks võib olla ka teiste inimeste reaktsioon, mis teadvustab meile meie muutuse, avastame, et teised on meist enam huvitatud. Teised tajuvad, et oleme seesmiselt vabamad ja rahulolevamad.
Olen 2005 aastast sügavuti pühendunud inimpsüühika ja teadvuse uurimisele; tegutsedes nõustajana, personaalse arengu treenerina, hüpnoterapeudina ja vaimse arengu teejuhina. Psühholoogia, muutunud teadvuseseisundid, konstellatsioonid ehk süsteemsed fenomenoloogilised lahendused ja hüpnoteraapia on mõned distsipliinid minu tegevuste- ja huvide ampluaast.
Olen omandanud TÜ magistrikraadi sotsiaalteadustes...
